1:11:03
Mina jõin piimakokteili.
1:11:06
Millest me rääkisime?
1:11:09
Me ei rääkinud.
1:11:12
Me ei rääkinud kunagi.
1:11:15
Kas ma haistan noomitust?
1:11:19
Kahetsust. Me olime ainult kahekesi,
mu lapsepõIv oli üksildane.
1:11:24
Kui olnuksid tavaline isa,
oleksid seda mõistnud.
1:11:29
- Tegelikult olin ma suurepärane isa.
- Millal?
1:11:33
Kas ma käskisin toidu ära süüa,
magama minna, koolitööd teha? Ei.
1:11:37
Ma austasin su privaatsust
ja õpetasin sulle eneseusaldust!
1:11:42
Sa õpetasid mulle,
et olen vähem tähtis kui inimesed,
1:11:45
kes on juba 500 aastat surnud!
1:11:48
Õppisin seda nii hästi,
et me pole 20 aastat rääkinudki!
1:11:52
Sa lahkusid just siis,
kui sa huvitavaks muutusid!
1:11:56
- Isa, kuidas sa...?
- Väga hästi. Nüüd olen ma siin.
1:12:01
Millest sa rääkida tahad?
1:12:13
- Mul ei tule midagi meelde.
- Miks sa siis kaebled?
1:12:19
Meil on vaja tööd teha.
1:12:22
Kui me Aleksandrettasse jõuame,
ootavad meid kolm ülesannet.
1:12:28
Esiteks: "Jumala hingeõhk".
1:12:30
"Ainult kahetsev mees pääseb mööda."
1:12:32
Teiseks: "Jumala sõna. Ainult
jumala jälgedes pääseb ta edasi."
1:12:38
Kolmandaks: "Jumala tee".
1:12:41
"Ainult hüpates lõvi pea pealt
tõestab ta oma väärtust."
1:12:47
Mida see tähendab?
1:12:50
Ma ei tea. Aga saame teada!