:23:01
Jumal küll.
:23:07
Te teate ju, need unenäod on samad
igal öösel.
:23:12
- Miks ma pean --
- Palun jätkake.
:23:21
Lapsed nägid välja nagu põlenud paber.
:23:26
Mustad.
:23:29
Ei liigutanud.
:23:34
Ja siis lööklaine tabas neid.
:23:48
Nad lendasid juppideks.
:23:54
Unenäod...
:23:55
maailma lõpust...
:23:58
on väga tavalised.
:24:03
See ei ole unenägu, jobu.
see on reaalsus.
:24:08
- Ma tean kuupäeva millal see juhtub.
- Ma tean, et see tundub reaalne sulle.
:24:13
29. Augustil, 1997...
:24:16
Tundub see sulle kuradima reaalsena!
:24:21
See saab olema väga sitt päev, me kõik kõrbeme siis
:24:28
Kurat, te arvate et olete kaitstud...
:24:32
Te olete juba praegu surnud. Teie kõik!
:24:35
Tema. Sina. Sa oled juba praegu surnud.
:24:38
See sama ruum,
kõik mida sa näed on hävinenud!
:24:42
sina oled see kes elab unistustes,
sest ma tean, et see kõik juhtub!
:24:47
See juhtub!