:10:05
Uskumatu. Persse...
:10:11
See on Emakesele Maale.
Ma olen 50% indiaanlane.
:10:14
- Õnnitlen.
- Meie sõpruse terviseks.
:10:19
- Tahad lonksu ?
- Jätan vahele.
:10:23
- Koer näeb haige välja.
:10:26
Ta on surnud.
Ega sa ei katsunud teda?
:10:31
- Mida sa surnud koeraga teed?
- Ta alles suri.
:10:35
Mida ma temaga tegema oleks pidanud?
Me oleme sõjast saati parimad sõbrad.
:10:40
Tule, Jesse. Lähme jalutama.
:10:43
Hiljem näeme, kui just
midagi hullemat ei juhtu.
:10:57
- Vajad abi, kaunitar?
- Ma lähen kõigest autoni.
:11:01
- See jääb mu tee peale.
- Ema keelas mul võõrastelt abi paluda.
:11:08
Ma olen Bobby. Nüüd me pole enam
võõrad. Nii kerge see oligi, kaunitar.
:11:14
- Kas sa pead mind kaunitariks kutsuma?
- Ma ei tea su nime.
:11:18
- Võib-olla ma ei taha, et sa teaksid.
- Miks sa siis peatusid?
:11:23
- Sa oled ennast täis.
- Mulle meeldib see enda juures.
:11:27
- Grace.
- Grace, kas ma võin su pakki kanda?
:11:34
- Saad hakkama? Kas ma võtan koti?
- Ei, ei ole vaja.
:11:40
- Mis su käega juhtus?
- Õnnetus.
:11:45
Sa peaksid ettevaatlikum olema.
- Siin on ainult kardinad ja kardinapuud.
:11:50
- Vanad tüütasid ära.
Mu ema tegi need.
:11:56
Ma tundsin, et ma lihtsalt pean need saama.
Oled ka nii tundnud?