:16:11
Ma kadestan su ema.
:16:15
Tõepoolest.
:16:19
Tore on selline iga ja eluetapp...
:16:23
mil ei pea enam otsustusi tegema.
:16:29
Ei pea võimatuina näivaid
otsuseid langetama.
:16:33
Kõik üleelatud mured ja isegi
valed otsused on sama väärtuslikud...
:16:38
ja sama kallid mälestused,
nagu kõik see, mida oled teinud õigesti.
:16:43
Milline suur kergendus võib see olla!
:16:48
Milline rahu.
:16:52
Selleks ei pea tema vanuseks elama,
et sellist rahu tunda.
:16:57
Kuidas sa selle ära tunned,
kui elatud elu pole seljataga?
:17:00
Oled seda tundnud?
:17:02
Mõnikord, aga mitte alati.
- Millal?
:17:07
Kui ärkan rantos ja tean,
mida sel päeval teen.
:17:11
Tunnen, et olen kodus.
:17:16
Mina ärkan hommikuti
ega tea mitte midagi.
:17:22
Kas tegin õigesti, et Grace'i siia tõin,
eemale kodust, isast ja sõpradest?
:17:29
Mida rohkem püüan head teha,
seda hullemaks kõik läheb.
:17:33
Ehk peaksid laskma
kõigel minna omasoodu.
:17:38
Ma ei saa niimoodi.
- Miks?
:17:55
Kas sinu meelest tegin õigesti,
et siia tulin?
:17:58
Ma ei oska vastata.