:31:25
"Kui tuhat aastat saab täis,
:31:28
vabastatakse Saatan oma
vangistusest."
:31:32
"20:7."
:31:47
Christine?
:31:51
- Christine?
- Tulen kohe!
:32:08
Doktori kabinet.
:32:10
Tere.
Kas Dr. Abel on kohal?
:32:12
- Kes helistab, palun?
- Ma olen Christine York.
:32:14
Christine, kuula mind.
Me oleme sellest juba rääkinud.
:32:17
Vanemate kaotus on kohutav asi.
Tean, see oli hulk aega tagasi.
:32:22
Pühade aeg teeb
sellised asjad hullemaks.
:32:25
Need unenäod on väljamõeldis.
Neis ei ole midagi reaalset.
:32:32
Sina kontrollid neid,
mitte nemad sind.
:32:37
Võta veel üks Xanax,
et rahuneda.
:32:40
Usu mind, kõik on korras.
:32:46
Nägid jälle nägemust?
Miks sa mulle ei rääkinud?
:32:49
- Ma ei taha, et sa muretsed.
- Ma olen su kasuema.
Ma peangi muretsema.
:32:53
See ei olnud midagi erilist.
:32:55
Lihtsalt üks mees metroos
muutus portselaniks ja purunes.
:32:59
Mis mul viga on? Miks ma
näen asju? Miks ma olen teistsugune?