:45:10
Vaata, sa ei saa alustada aeglast
plaksutamist, nagu vanadel aegadel.
:45:14
-Sa pead ootama õiget momenti.
-Aga..kuidas ma tean millal on õige moment?
:45:23
Küll sa aru saad.
:45:37
Keegi ei tohi siia alla tulla.
:45:40
Janey, ma lihtsalt--
:45:42
Kuidas sa sisse said?
Ma naelutasin ukse kinni.
:45:46
Maja seina sees oli auk.
:45:54
Kes see on?
:45:57
-See on mu ema.
-Sul on tema silmad.
:46:02
Ta suri kui ma olin 6-aastane.
:46:06
Mul on kahju.
:46:08
Ma mäletan, nagu see oleks olnud eile.
:46:11
Jõulud, 1989.
Isa vallandati tikuvabrikust.
:46:17
Ema valmistus koosolekuks.
:46:20
Daniel Day-Lewis võitis Oskari
Vasaku Jala eest.
:46:24
Ja mina soovisin endale
Betsy Wetsy nukku.
:46:28
Ma mäletan. Kui teda vajutad,
pissis ta ennast täis.
:46:33
Ema ütles, et läheb isale dzinni ostma...
:46:37
..aga ma teadsin, et ta läheb
hoopis mulle kingitust ostma.
:46:41
Sel õhtul oli kõva vihm...
:46:45
..ja maantee oli libe.
:46:49
Oh, jumal, Janey.
Autoõnnetus.
:46:52
Ei. Vähk.
:46:58
Ma pidin kõik ta kohustused üle võtma: