:57:32
Marine Laffite?
:57:37
Kas sina oled Marine Laffite?
:57:40
- Mida sa tahad?
- Mul pole praegu viisakusteks aega.
:57:44
Olen ajakirjanik.
Uurin Vidocq'i surma.
:57:47
Vidocq tapeti...
:57:51
- Miks sa naerad?
- Sest see on minu süü.
:57:57
- Kuidas?
- Kas sa siis ei mõista?
:58:00
Kas sa siis ei saa aru,
et mina tõukasingi ta koletise käte vahele?
:58:04
Mis koletise? Räägi mulle.
:58:06
- Millal sa Vidocq'i nägid?
- Kaks päeva tagasi.
:58:11
- Oma salongis.
- Räägi nüüd.
:58:14
- Kas tahad surra?
- Tahan teada, mis juhtus.
:58:19
- Kõigepealt mu doos.
- Ei.
:58:23
Kes siin õieti käsklusi jagab?
:58:26
Nad tulevad... Nad tulevad...
:58:29
Räägi.
:58:33
Kõik algas Ernest'iga. Ning tema vihaga.
Sellise inimese vihaga, kes armastab end.
:58:40
- Ja kes ei taha vananeda.
- Ka nii võib seda võtta.
:58:44
Su mees oli uhkust täis pervert.
Ta ostis neitsisid kokku.
:58:49
Vait. Sa ei tea sugugi kõike.
:58:51
Ernest hoolitses oma välimuse eest,
nagu see oleks mingi kunstiteos.
:58:54
Ta uskuski, et ta on mingi kunstiteos...
:58:58
...kuid aeg tegi oma töö.