1:01:01
- Kes?
- Alkeemik.
1:01:04
Ta uitab vangla naabruses ringi ning
läbi selle peegli imeb oma ohvreid.
1:01:11
Ära naera, ära naera.
Tal on eluvesi. See on kindel.
1:01:17
Ning tal oli eliksiiri jaoks vaja neitsisid.
1:01:22
See mürk on su meeltele mõjunud.
Ma ei tea üldse, miks ma sind kuulan.
1:01:27
Sest sa kardad.
Nagu minagi. Ja nagu Ernest.
1:01:30
- Nagu me kõik.
- Sul on luulud.
1:01:32
Ole ettevaatlik.
Kui su peegelpilt kaob, oled kadunud.
1:01:37
- Su hing on kadunud.
- Sa oled hull.
1:01:41
Nädalad möödusid. Ernest ja teised kaks
muudkui jätkasid neitsidega varustamist.
1:01:46
Nad imesid nad tühjaks.
Tahtsin, et see lõpeks.
1:01:52
Jah, ma tahtsin seda.
1:01:56
Kuid oopium oli liiga tugev.
Tugevam, kui miski muu.
1:02:00
Ernest piinles süümekates.
Ühel ööl ta ütles, et nüüd aitab.
1:02:46
Kaheksa korda ja ikka veel ei
mingit eliksiiri. Sa valetasid.
1:02:51
Sul pole mingit saladust,
ei mingit eliksiiri. Mitte midagi.
1:02:56
Oled... kurjus ise.