1:19:00
Et sa olid mu elust lahkunud.
1:19:21
Kui sa vaid teaksid,
mida ma tundsin. . .
1:19:25
. . .sellel päeval,
kui sa lahkusid Pariisist.
1:19:28
Kui sa teaksid, kui väga
ma sind armastasin.
1:19:32
Kui väga ma ikka veel sind armastan.
1:19:48
Ja seejärel?
1:19:51
Ei läinud palju aega mööda
meie abiellumisest,. . .
1:19:53
. . .kui Victor läks tagasi
Tshehhoslovakiasse.
1:19:55
Teda vajati Prahas.
Aga Gestapo oli teda ootamas.
1:19:59
Ainult kaks paberil olevat rivi:
1:20:00
"Victor Laszlo tabatud.
Saadetud koonduslaagrisse. "
1:20:04
Olin nagu pöörane.
Proovisin kuid saada sõnakestki teada.
1:20:07
Lõpuks sain teada.
1:20:08
Ta oli surnud.
Lastud põgenemiskatsel maha.
1:20:12
Olin üksik.
Mul ei olnud mitte midagi.
1:20:13
Isegi mitte lootust.
1:20:15
Siis sain ma sinuga kokku.
1:20:17
Miks sa ei olnud minuga aus?
Miks sa hoidsid oma abielu saladuses?
1:20:20
See ei olnud minu saladus, Richard.
Victor tahtis, et see oleks nii.
1:20:23
Isegi meie lähedased sõbrad
ei teadnud meie abielust.
1:20:26
Nii ta kaitses mind.
Ma teadsin tema tööst nii palju.
1:20:29
Mina ja meiega koos töötavad
oleksid olnud ohus,. . .
1:20:33
. . .kui Gestapo oleks avastanud,
et olen tema naine
1:20:35
Millal said sa esimest korda
teada, et ta oli elus?
1:20:38
Just enne meie Pariisist lahkumist.
1:20:40
Üks sõber tuli ja rääkis mulle,
et Victor oli elus.
1:20:43
Nad varjasid teda Pariisi eeslinnas
olevas kaubavagunis.
1:20:46
Ta oli haige, ta vajas mind.
1:20:50
Tahtsin sulle rääkida, aga ei julgenud.
1:20:52
Teadsin, et sa ei oleks
läinud Pariisist ja Gestapo. . .
1:20:55
. . .oleks su kätte saanud
ja niisiis ma. . . .
1:20:59
Noh, ülejäänut sa teadki.