1:20:00
"Victor Laszlo tabatud.
Saadetud koonduslaagrisse. "
1:20:04
Olin nagu pöörane.
Proovisin kuid saada sõnakestki teada.
1:20:07
Lõpuks sain teada.
1:20:08
Ta oli surnud.
Lastud põgenemiskatsel maha.
1:20:12
Olin üksik.
Mul ei olnud mitte midagi.
1:20:13
Isegi mitte lootust.
1:20:15
Siis sain ma sinuga kokku.
1:20:17
Miks sa ei olnud minuga aus?
Miks sa hoidsid oma abielu saladuses?
1:20:20
See ei olnud minu saladus, Richard.
Victor tahtis, et see oleks nii.
1:20:23
Isegi meie lähedased sõbrad
ei teadnud meie abielust.
1:20:26
Nii ta kaitses mind.
Ma teadsin tema tööst nii palju.
1:20:29
Mina ja meiega koos töötavad
oleksid olnud ohus,. . .
1:20:33
. . .kui Gestapo oleks avastanud,
et olen tema naine
1:20:35
Millal said sa esimest korda
teada, et ta oli elus?
1:20:38
Just enne meie Pariisist lahkumist.
1:20:40
Üks sõber tuli ja rääkis mulle,
et Victor oli elus.
1:20:43
Nad varjasid teda Pariisi eeslinnas
olevas kaubavagunis.
1:20:46
Ta oli haige, ta vajas mind.
1:20:50
Tahtsin sulle rääkida, aga ei julgenud.
1:20:52
Teadsin, et sa ei oleks
läinud Pariisist ja Gestapo. . .
1:20:55
. . .oleks su kätte saanud
ja niisiis ma. . . .
1:20:59
Noh, ülejäänut sa teadki.
1:21:04
See on ikka veel lugu,
millel ei ole lõppu.
1:21:07
Aga nüüd?
1:21:09
Nüüd?
1:21:11
Ma ei tea.
1:21:13
Ma tean,et mul ei ole enam eales jõudu,
et sinust jälle lahkuda.
1:21:17
Ja Laszlo?
1:21:18
Sa nüüd aitad teda, Richard, eks?
1:21:20
Kannad hoolt selle eest,
et ta pääseb põgenema.
1:21:22
Siis tal on oma töö, mis on kõik,
mille nimel on ta elanud.
1:21:25
Kõik välja arvatud üks asi.
1:21:28
Ta ei saa sind.
1:21:31
Ma ei suuda selle vastu enam võidelda.
1:21:35
Ma jooksin su juurest ühe korra ära.
Ma ei suuda seda uuesti teha.
1:21:40
Ma ei tea enam, mis on õige.
1:21:43
Sa pead mõtlema meie mõlema eest.
1:21:46
Meie kõigi eest.
1:21:51
Hea küll.
1:21:52
Ma teen seda.
1:21:57
Sinu terviseks, kallis.