Home Alone
prev.
play.
mark.
next.

1:10:04
Sul on plaanid?
1:10:05
Ei.
1:10:07
Ma pole teretulnud.
1:10:09
Kirikus?
1:10:11
Kirikus oled sa alati teretulnud.
1:10:13
Ma pole poja poolt teretulnud.
1:10:17
Aastaid tagasi, kui me
kolisime siia kvartalisse...

1:10:21
süüdistasin ma oma poega.
1:10:24
Kui vana ta on?
1:10:26
Ta kasvab juba ülesse.
1:10:28
Me kaotasime meeleolu ja ma ütlesin,
et ma ei taha teda enam näha.

1:10:34
Tema ütles sama. Ning me pole
sellest ajast enam rääkinud.

1:10:39
Kui sa igatsed teda,
miks sa ei helista talle?

1:10:42
Ma kardan, et ta ei räägi minuga.
1:10:44
Kuidas sa tead?
1:10:47
Ma ei tea. Ma lihtsalt kardan.
1:10:50
Kas sa pole kartmiseks liiga vana?
1:10:55
Paljudeks asjadeks pole liiga vana.
1:10:57
- Kartmiseks pole kunagi vana.
- See on tõsi.

1:11:00
Ma olen alati oma keldrit kartnud.
1:11:02
Seal on pime.
Ning seal on palju imelike asju.

1:11:05
Ning seal lõhnab imelikult,
mis on mind aastaid vaevanud.

1:11:10
Sulle ei meeldi see.
1:11:12
Ma lihtsalt otsustasin endale
ise pesukööki tutvustada...

1:11:15
ning ma leidsin,
et see polegi nii hull.

1:11:17
Ma muretsesin ilma asjata, sest kui
tuli põlema panna pole midagi hullu.

1:11:22
Mida sa mõtled?
1:11:24
Seda, et sa võiksid oma pojale helistada.
1:11:27
- Aga kui ta ei räägi minuga?
- Vähemalt saad teada.

1:11:30
Siis sa võid muretsemise lõpetada
ning ei pea kartma enam sellepärast.

1:11:35
Ma ei tea, kui vihane ma olin, kuid ma rääkisin
ikka oma isaga, eriti, kui me olime puhkusel.

1:11:42
Ma ei tea.
1:11:44
Proovida ju võid.
Oma lapselapse pärast.

1:11:47
Ma usun, et ta igatseb sind ja kinke.
1:11:51
Ma saatsin talle raha.
1:11:53
Minu vanavanemad saadavad
mulle alati riideid.

1:11:57
Eelmine aasta sain ma kampsuni,
mille keskel oli suur karu.


prev.
next.