:01:10
Tristan Ludlow sündis langevate lehtede kuul.
:01:15
See oli kohutav talv.
:01:17
Ta ema peaaegu suri, kui teda ilmale tõi.
:01:26
Tema isa - kolonel, tõi ta minu juurde.
:01:30
Ma mähkisin ta karu nahkade sisse ja hoisin teda kogu öö oma süles.
:01:37
Kui temast sirgus mees, siis ma rääkisin talle jahist.
:01:43
Kui jahimees lõikab välja oma saaklooma sooja südame -
:01:49
- teeb ta hingetuks.
:01:54
Kolonel Ludlowl oli kolm poega, kuid Tristan oli tema lemmik.
:02:00
Ka mul olid kunagi pojad...
:02:04
Kuid nüüd on nad läinud... Igaveseks.
:02:09
Need olid väga halvad ajad.
:02:12
Kolonel püüdis inimesi aidata.
:02:18
Kuid temast ei olnud mingit kasu.
:02:21
Siis ta otsustas minna oma teed.
:02:27
Ta ütles, et tahab uputada oma hulluse mägede taha.
:02:32
Tee uuesti.
:02:41
Ta ütles, ma ei taha olla hull...
:02:44
Ja nii me elasime palju aastaid, ja poisid kasvasid tugevateks.
:02:59
Alfred oli vanim vend. Oma ea kohta paistis ta vanem välja, kui tegelikult oli.