:02:00
Ka mul olid kunagi pojad...
:02:04
Kuid nüüd on nad läinud... Igaveseks.
:02:09
Need olid väga halvad ajad.
:02:12
Kolonel püüdis inimesi aidata.
:02:18
Kuid temast ei olnud mingit kasu.
:02:21
Siis ta otsustas minna oma teed.
:02:27
Ta ütles, et tahab uputada oma hulluse mägede taha.
:02:32
Tee uuesti.
:02:41
Ta ütles, ma ei taha olla hull...
:02:44
Ja nii me elasime palju aastaid, ja poisid kasvasid tugevateks.
:02:59
Alfred oli vanim vend. Oma ea kohta paistis ta vanem välja, kui tegelikult oli.
:03:06
Samuel oli noorim poeg.
:03:09
Polnud midagi, mida vanemad vennad tema heaks ei teinud.
:03:12
Nad hoolitsesid tema eest, nagu ta olnuks varandus.
:03:16
Ühel aastal... Ma olen vana mees, ja ma ei mäleta aasta numbrit.
:03:22
Oli punase rohu kuu.
:03:25
lsabel Ludlow, nende ema, läks talveks nende juurest ära.
:03:30
Ta ütles, et siinsed talved on tema jaoks liiga karmid.
:03:34
Ta ütles, et ta kardab karusid.
:03:38
Ta oli imelik naine, igatahes.
:03:54
Sel kevadel, ei tulnud ta enam tagasi.