:48:02
nagu püütud looma.
:48:05
Ja siis ma ahvisin neid,
ning jäljendasin neid,
:48:09
lootes et nad kaotavad selle
noore metslase vastu huvi,
:48:13
kuid nende huvi ainult kasvas.
:48:15
Niisiis panid nad mind
valge mehe kooli.
:48:19
Ja seal ma avastasin selle...
:48:21
raamatus...
:48:24
sõnad, mille sina,
William Blake, olid kirjutanud.
:48:29
Need olid võimsad sõnad,
ja nad rääkisid minuga.
:48:35
Kuid ma tegin hoolikaid plaane,
ja suutsin viimaks põgeneda.
:48:41
Veelkord ületasin ma
suure ookeani.
:48:46
Ma nägin palju kurvastavaid asju....
:48:48
tagasiteel oma maa rahva juurde.
:48:51
Kui nad ükskord avastasid
kes ma olen,
:48:54
siis nad vihastasid, kuuldes
jutte mu seiklustest.
:48:58
Nad kutsusid mind valetajaks.
:49:00
"Exaybachay."
Tema, Kes Räägib Kõvasti, Ei Ütle Midagi.
:49:06
Nad pilkasid mind.
Mu oma rahvas.
:49:10
Ja mind jäeti üksi
mööda maailma hulkuma.
:49:15
Ma olen Eikeegi.
:49:23
On ju lahe, et päike on olemas.
:49:27
Ma mõtlen, et mis oleks kui
ta kaoks äkki ära, nagu ütleme
puhutaks ära nagu küünal või midagi ?
:49:31
Ma pean silmas-- Tead küll, ühel hetkel
me ratsutame hobustega
näeme kõike ja teineteist...
:49:34
ja siis, boom, järgmine hetk oled--
täielikus pimeduses.
:49:37
See ehmatab mul sita lahti.
:49:44
Elasid kord metsas kolm karu.
:49:48
Suur karu,
keskmine emakaru...
:49:51
ja pisike beebikaru.
:49:54
Ühel hommikul hakkasid nad
oma hommikust kaerahelbeputru sööma.
:49:58
Neil oli suur kauss,
keskmine kauss ja pisike kauss.