:49:00
"Exaybachay."
Tema, Kes Räägib Kõvasti, Ei Ütle Midagi.
:49:06
Nad pilkasid mind.
Mu oma rahvas.
:49:10
Ja mind jäeti üksi
mööda maailma hulkuma.
:49:15
Ma olen Eikeegi.
:49:23
On ju lahe, et päike on olemas.
:49:27
Ma mõtlen, et mis oleks kui
ta kaoks äkki ära, nagu ütleme
puhutaks ära nagu küünal või midagi ?
:49:31
Ma pean silmas-- Tead küll, ühel hetkel
me ratsutame hobustega
näeme kõike ja teineteist...
:49:34
ja siis, boom, järgmine hetk oled--
täielikus pimeduses.
:49:37
See ehmatab mul sita lahti.
:49:44
Elasid kord metsas kolm karu.
:49:48
Suur karu,
keskmine emakaru...
:49:51
ja pisike beebikaru.
:49:54
Ühel hommikul hakkasid nad
oma hommikust kaerahelbeputru sööma.
:49:58
Neil oli suur kauss,
keskmine kauss ja pisike kauss.
:50:02
Kaerahelbepuder oli liiga kuum.
:50:04
Loll valge mees.
:50:08
- Hmm, nad läksid jalutama.
- William Blake, sa mine nende juurde.
:50:12
- mööda juhtus minema tüdruk. Ta oli--
- Misasja ?
:50:17
Üksi ? Miks me ei võiks
neist lihtsalt ringiga mööda minna ?
:50:20
Ei!
:50:22
Sina mine.
:50:24
See on proov.
:50:28
Ma ei tunne neid inimesi,
ja nad ei näe ka eriti sõbralikud välja.
:50:31
- Mis siis kui nad mind maha löövad ?
- Eikeegi jälgib.
:50:35
Ta jäi uniseks, ning läks oma magamistuppa.
:50:37
- Seal oli suur voodi, keskmine voodi
ja pisike voodi.
- Hüva.
:50:41
- Ma lähen.
- ...nende pisikeses voodis.
:50:43
Ma meelsamini ei läheks,
kuid ma lähen siiski.
:50:45
Karud tulid koju.
Papa ütles,
:50:48
"Keegi on siin kogu
meie kaerahelbepudru nahka pannud. "
:50:52
-Mismoodi ma siit kõige paremini alla saan ?
-Ole vait ja mine.
:50:56
- Ja ta skalpeeris ta,
- Hüva.
:50:58
ja ta rebis tal pea otsast.