:01:02
Tänan teid, Isa Macklepenny,
:01:04
et tulite kaugelt siia,
et olla meie külalis-jutlustaja.
:01:08
Kui ma tõstan oma välkuva mõõga...
:01:12
ja ma võtan õigusemõistmise enda kätte,
:01:17
Ma maksan kätte oma vaenlastele.
:01:21
Ja ma tasun oma piinajatele.
:01:25
Oo Jumal kasvata mind oma paremal käel...
:01:27
ja loe mind oma pühakute sekka.
:01:35
Ja ma tuletan teile meelde
sellel pühal päeval...
:01:39
kurva loo
Kitty Genovese'st.
:01:46
Nagu te kõik võite mäletada,
:01:49
kaua aega tagasi,
peaaegu 30 aastat tagasi,
:01:52
see vaene hing
hüüdis abi järele...
:01:56
üha uuesti ja uuesti,
:01:59
kuid mitte keegi
ei vastanud ta hüüetele.
:02:04
Paljud nägid,
:02:07
kuid keegi ei
kutsunud politseid.
:02:11
Nad kõik lihtsalt vaatasid,
kuidas Kitty pussitati surnuks...
:02:16
päise päeva ajal.
:02:19
Nad vaatasid kuidas
tema tapjad, minema kõndisid.
:02:25
Me kõik peame kartma
kurjasid inimesi.
:02:31
Aga on veel teistsugune
kurjus...
:02:35
mida me peaksime rohkem kartma
:02:39
ja see on ükskõiksus...
:02:43
heade inimeste suhtes!