:01:02
--1-40. 20-ndal, miilitähis 2-4-3.
-On seal keegi?
:01:14
Halloo?
:01:17
LÕBUSÕIT
:01:20
Ei!
:01:23
--esimest korda nägin
end läbi teise silmade.
:01:31
Jaa. Täiesti klaustrofoobiline.
:01:36
Suur üllatus.
Ja meie mõtlesime, et--
:01:38
Kas siin ei peaks mitte padukat tulema?
:01:41
-200-miiline liuväli.
-On seal keegi?
:01:45
Jah, neil olid kiirusemõõtjad.
:01:51
Kollanokk ei tohikski nii kiiresti sõita.
:01:54
Colorado's on vähemalt aastaajad.
Berkley's on aasta läbi suvi.
:02:00
-On juba hilja. Ega ma sind telefoni
otsas kinni ei pea? -Üldsegi mitte.
:02:04
Et siis... Mida-- Tead küll...
Mida David see suvi teeb?
:02:08
-Ma ei tea. Ja ei hooli ka.
-Mis?
:02:11
Vabandust. Ma ei öelnud sulle enne.
See lihtsalt tundus nii imelik.
:02:16
-Mida sa-- Ma ei mõista.
-Me läksime lahku.
:02:22
-Ta käitus nii veidralt. -Mis mõttes?
Kas ta hakkas veidralt käituma?
:02:29
-Ma mõtlen-- Ma ju rääkisin
sulle, milline ta on, ja--
:02:33
-Oota korra.
-Lewis, kell on 3:00 hommikul.
:02:36
-Mul on homme eksam.
-Vabandust. Proovin olla vaiksem.
:02:44
Lewis?
:02:48
-Vabandust. Mis siis juhtus?
-Ta vaatas mind nagu...
:02:56
...tunneks mind läbi ja lõhki,
kuigi tegelikult muidugi ei tundnud.