:29:05
HaI, Ma... Ma tegin vea. Ma poleks
tohtinud sind kunagi maha jätta.
:29:11
No, sa ei jätnudki mind päriselt maha.
Ma käisime vaid korra väljas.
:29:14
Pealegi sa tegid õieti. Meil
polnud ju midagi ühist, mäletad?
:29:19
Aga see oli minu süü.
Ma lükkasin sind emotsionaalselt eemale.
:29:23
Meil oleks rohkem ühiseid asju olnud,
kui ma oleksin tahtnud seda.
:29:27
- Hr Shanahan, kuidas te täna ennast tunnete?
- Kuidas ma ennast tunnen?
:29:30
Täna ma tunnen ennast okkana
roosidega kaetud voodis.
:29:34
- Teie laud on valmis. John näitab teile.
- Siiapoole palun
:29:38
- Ma käin korra tualetis ära.
- Olgu, Rosie. Me oleme lauas.
:30:03
Jah. Mind lihtsalt huvitab, miks
sa mind siis üldse eemale lükkasid?
:30:08
No ausalt,
Ma... arvasin, et sa oled madal.
:30:15
Mina?
:30:16
Jah. Sa olid minust kuidagi
pinnapealselt huvitatud...
:30:22
Ma ei tea. Kuidas seda nimetatakse?
:30:26
HaI, kõik on korras.
:30:28
Ma olen sind viimased paar nädalat jälginud.
Ma olen seda naist näinud, kellega sa väljas käik.
:30:33
Ja nüüd ma tean, et välimus
ei tähenda sulle midagi.
:30:39
Kui üldse midagi, siis
sa oled ebanormaalselt arusaav.
:30:44
- Ma ei tea.
- See on tõsi.
:30:48
Kuula, mul on mõte.
:30:52
Võtaks äkki kogu selle toidu kaasa?
:30:54
- Miks?
- Sellepärast, et
voodis maitseb see palju paremini.