:17:10
Kullake.
:17:16
Võibolla on sul õigus.
:17:18
Võibolla on sul meid ümbritsevate
inimeste suhtes õigus.
:17:22
Peaksime tõesti äkki kahekesi olema.
:17:39
Issi, ma leidsin su paruka.
:17:42
Vaat kui tore, poisu,
kuna ma jätsin selle kuhugi!
:17:49
Niisiis ma jäingi mingiks ajaks koju.
:17:51
60-ndad tuiskasid mööda
:17:54
ja Dodd sirgus ka silmnähtavalt.
:17:56
Sandyga tegime veel
paar teisejärgulist filmi.
:17:59
Muusikatööstus muutus sama
dramaatiliselt nagu ka riik.
:18:03
Ööklubid olid moes väljas ning
suured staadionikontserdid olid moes.
:18:06
Äkitselt tundsin ennast ebatähtsana,
mu kuulsus oli hääbumas.
:18:11
Üritasin küll uusi lugusid kirjutada
ja ka poliitikasse end segada,
:18:14
kuna me ikkagi olime ju sõjariik.
:18:18
Tegelikult aga olin ma
kiilanev edetabeli täht,
:18:20
kel polnud juba aastaid ühtegi hitti
ja kes peaks juba ammu surnud olema.
:18:24
Niisiis, miks Kennedy?
:18:26
Nagu enamusel selle riigi kodanikest,
on ka mul kogu sellest jamast kõrini.
:18:29
Presidendi mõrv,
Vietnam, mässud.
:18:32
Ilmselt otsin ma mingit väljapääsu
kogu sellest meeletusest
:18:34
ja siis ilmub üks Bobby veel välja.
:18:37
Siin on siis mees, kes ei aja lolli möla,
kes on pühendunud, kirglik
:18:41
ja kes tõesti hoolib kodanikest -
ma olen täielikult temale pühendunud.
:18:45
Arvan, et just tema on
selle riigi viimane lootus.
:18:48
Minge ja hääletage!
:18:49
Sel ajal, kui Bobby Kennedy
üritas riiki parandada,
:18:52
muutus meie kooselu Sandyga
järjest hapramaks.
:18:55
Bobby, miks sa igal õhtul koguaeg
ühtesid ja samu laule laulad?