:50:08
Nagu jalutuskäik pargis!
:50:10
Kui me midagi parandame,
siis see jääb parandatuks.
:50:11
Kas mitte, Brett, beibi?
:50:13
BRETT: Jah.
:50:29
PARKER:
Arvan, et peaksime ta külmutama.
:50:31
Kui tal on haigus,
siis saame selle peatada.
:50:33
Ta saab arstiabi
kui me tagasi koju jõuame.
:50:34
BRETT: Õige.
:50:36
RIPLEY:
Kui ta midagi ütleb...
:50:38
ütled sina, "Õige," Brett.
Sa tead seda?
:50:40
BRETT: Õige.
:50:42
RIPLEY: Parker,su personal
järgneb sulle kõikjale...
:50:44
ja ütleb, "õige,"
nagu papagoi.
:50:46
PARKER: Ärka üles.
Oled mingisugune papagoi?
:50:49
-Õige.
-Lõpeta ära!
:50:52
DALLAS: Kane läheb
karantiini. Jutul lõpp!
:50:54
RIPLEY: Jah, ja meie ka.
:50:56
LAMBERT: Kuidas oleks kui alandaks teie meeleolu?
:50:58
DALLAS:
Üllata mind,eks, palun?
:51:01
LAMBERT: Hästi, minu arvestuste kohaselt...
:51:02
arvestades ajakulu planeedile ja tagasi--
:51:04
DALLAS:
Lihtsalt anna mulle lühike versioon.
:51:06
-Kui kaugel on maa?
-Kümme kuud.
:51:07
-Oh, Jumal.
-Normaalne.
:51:09
[Sisetelefon heliseb]
:51:11
RIPLEY: Jah?
:51:12
ASH: DaIIas, ma arvan, et sa peaksid
Kane'i vaatama tulema.
:51:13
DALLAS:
Kas ta olukord on muutunud?
:51:15
ASH: Asi on lihtsam
kui sa tuled ja vaatad teda.
:51:16
RIPLEY: Juba Tuleme.
:51:20
BRETT: Õige.
:51:23
[Parker naerab]
:51:24
LAMBERT: Kuidas ennast tunned?
:51:28
[Kane köhib]
:51:30
PARKER: Kuidas on?
:51:32
Oh,vägev.
järgmine loll küsimus.
:51:37
KANE: Oh,tänan.
:51:41
DALLAS: Mäletad sa midagi
planeedist?
:51:47
RIPLEY: Mis on viimane asi
mida sa mäletad?
:51:56
Ma mäletan mingit õudsat unenägu
lämbumisest, ja...