:29:05
Kas näed, et me jääme maha, Jake?
:29:09
Ta on kombes.
:29:18
Hinda seda.
:29:23
Ma töön külma õlle.
:29:25
Ainult vett mulle, Quincy.
:29:26
Kus nüüd täna alles kulutab.
:29:29
Talle ka õlu. Ma maksan.
:29:32
Ära solva mind.
:29:34
Sellest on küll aega möödas aga...
sa ei pea mu kätt väänama.
:29:39
Jah, ma olin kunagi maakler.
Ja sellegipoolest kaotasin kõik 1929.a.
:29:43
Jah, mina ka.
:29:45
Mul oli enamvähem kõik,
mis ma elaes börsil olin teeninud.
:29:49
Mul oli isegi üks väike taksofirma.
:29:50
Mõtle, kes kaotab oma nutsu New York City taksonduse tõttu?
:29:54
No ma arvasin,
et see on puhas kullaauk lastelaste jaoks.
:29:57
Tead, on ju inimesi, kes elavad Central Parkis sarades.
:30:00
Seda kutsutakse Hoovervilliks.
:30:01
See valitsus tegi meid maatasa.
:30:04
Me peame kokku mängima, tead?
Jõud ühendama. Võitlema.
:30:08
Võitlema? Võitlema millega?
:30:10
Halva õnnega? Ahnusega? Põuaga?
:30:13
Ei ole mõtet võidelda nähtamatuga.
:30:15
Ei, me saame sellest kuidagi üle.
:30:17
Roosevelt teeb asja ära.
Persse Roosevelt.
:30:20
Roosevelt, Hoover,
nad on kõik ühesugused.
:30:22
Tulen koju ühel päeval. Seisan oma elutoas.
:30:25
Ja võlausaldaja ja ja kuradima advokaat,
kes pidi seisma minu eest...
:30:28
on omavahel kokku leppinud...
:30:30
et see ei ole enam minu oma.
:30:32
See kõik lakkas olemast minu oma.
:30:35
Roosevelt ei ole veel andnud mulle mu maja tagasi.
:30:43
Ema, miks ma ei või minna kooli?
:30:46
Kas sellepärast, et ma olen tüdruk?
:30:49
Võib-olla.
Ma ei ole selle peale mõelnud.
:30:56
Kes on see mees meie majas?